МАСКИРОВКА
Ükskord Juhan oli läinud poodi, ja… ma tea, mingi vanamutt tuld vastu
või kes seal oli, hüüdnud, et noh, mida sa täna valetad siis. – Ei mul pol[e]
täna aega valetada midagi, et poodi tuli värsket kala, ma pean kähku minema.
Noh vanamutid kõik kobinal järgi, polnd kala ega midagi. A... soh, et ikka
valetas nagu… Noh mudugi! Ma ütsin, kui... veerand usud, siis o[le]d poole
petta saand veel.
Jutukese järelm on, et meid ei peta teised, vaid meie ise
petame ennast. „Kavalpea“ ainult mõtleb välja ja üritab meile „maha müüa“ oma lookest.
Kuid selleks, et me saaksime petetud, peab „kavalpea“ panema meid uskuma, et
see vale ongi tegelikkus, jättes mulje, et
„läheb ise ka poodi kala järele“.
Viimasel ajal on meedias palju räägitud ja arutletud, kui palju siis
ikkagi õppusel Zapad-2017 üksuseid osales. Vene Relvajõud ametlikult
deklareerivad, et osales ainult 12 700, kuid lääne analüütikud hindavad,
et see number oli palju suurem … ja loomulikult see oligi palju suurem. Läbi
aegade on olnud vene sõjakunsti lahutamatuks osaks pettetegevus (маскировка). Järgnevalt annan lühikese
ülevaate vene pettetegevuse alustest ja meetoditest[i].
Vene teoreetilise käsitluse seisukohast suudab vastase luure
(NATO ja USA) avastada nende brigaadi lahinguruumis 8 tunniga 79% tema
allüksustest ning 12 tunniga üle 90%. Vene sõjandus ekspertide hinnangul
suudetakse pettetegevusega seda protsenti vähendada 40 kuni 60-ni. Lisaks
hindavad vene sõjakunstnikud, et kui iga tegeliku objekti kohta on vähemalt üks
petteobjekt, siis pettetegevus vähendab vastase luure efektiivsust 12 tunni
jooksul 0,5 – 0,6-ni ja kui on iga tegeliku objekti kohta 2 petteobjekti, siis
see efektiivsus väheneb 0,3 – 0,4-ni. Usutakse, et taktikaline maskeerimine
tagab üllatuse, suurendab hukukindlust ja toetab väeüksuse lahinguvõime
säilimist igas olukorras, seega on pettetegevuse rakendamine pandud iga tasandi
ülema esmaseks kohustuseks ja on loogiline osa lahingute planeerimisel.
Pettetegevuse kuldreegliks loetakse, et petteobjektide suhe tegelikega on 2 :
1-le ehk kui on üks suurtüki patarei tulepositsioon, siis reeglina tuleb luua 2
pettepositsiooni.
Vene sõjandusterminoloogias jagatakse pettetegevus kolme
peamisesse valdkonda: varjamine, imiteerimine ja demonstreerimine. Olen kohanud
ka käsitlust, ka kahes valdkonnaga: varjamine ja eksitamine.
Varjamise
eesmärgiks on vähendada staapide, väeüksuste, relvastuse ja tehnika
demaskeerivaid elemente nende tegevuse, asukoha, koosseisu ja tunnuste kohta.
Varjamisega üritatakse saavutada üllatust.
Imiteerimise
eesmärgiks on just vastupidine eelmisele, näidata ennast suurema arvulisemalt.
Demonstreerimine
seisneb selles, et vastasele söödetakse ette valeinfot, mis on ainult osaliselt
reaalne või moonutatud või on hoopis aegunud. Kahe eelneva tulemuseks on
vastase küllastamine informatsiooniga, mis aeglustab tema otsustusprotsessi –
VOOT tsüklit. Pettetegevuse peamiseks eesmärgiks on varjata omade üksuste
tegelikke kavatsusi.
Taktikalise maskeerimise edu tagatakse tsentraalselt juhitud
pettetegevus(t)e ettevalmistamise ja läbiviimisega; alluvad ülemad ja staabid
on kohustatud näitama ülesse loovust ning võtma initsiatiivi; isikoosseisu
kõrge valvsusega, sh rangelt jälgides isikliku moondamise nõudeid; planeeritud
maskeerimistegevuste õigeaegses, täielikus ja täpses täitmises ning maskeerimistööde
teostamise kontrolliga.
Vene sõjakunstnikud on võtnud oma tegevuste aluseks mitmeid sõjakavaluse
meetodeid nii lääne kui ida sõjateoreetikutelt.
Üheks enam levinud mooduseks on vastase enesekindluse tõstmine sellega,
et oma tegevustega jäetakse mulje, et tema poolt valitud tegevuskäik on ainuõige.
Sealhulgas juhitakse tema tähelepanu kõrvale alternatiivsetest lahendustest,
sellega seevastu kanaliseerides vastast ja lihtsustades oma vastutegevust.
Teiseks mooduseks on „sööda“ andmine, mis seisneb selles, et vastasele
luuakse ideaalne võimalus standard tegevuskäigu sooritamiseks, ise samal ajal
aga seades hoopis vastasele lõksu.
Kolmas moodus on nn „kordumine“, mis seisneb selles, et mõjutatakse
vastase turvatunnet „valehäiretega“, mille tulemusel hajub tema valvsus.
Neljas on nn „topelt bluff“, mis on küll nende arvates väga
riskantne, kuid seisneb selles et vastasele avatakse oma tegevuste tegelik
kavatsus, kes juba ootabki mingit kavalust, kuid samas ei usu et see ongi tõde.
Samas rõhutatakse, et „topelt bluff“ ei ole väga hea meetod, sest selle edu
tõenäosus on 50/50. Lisaks võidakse seda sama meetodit kasutada järjestikku
mitu korda, sest tõenäoliselt vastane ei usu, et ühte ja sama kavalust
kasutatakse mitu korda.
Viies võimalik variant on nn „tahtmatu viga“. Vastane
sunnitakse uskuma, et tema kätte on sattunud hindamatu väärtusega info
juhusliku mööda laskmise, vigase või ebaefektiivse pettetegevuse tõttu.
On ka kuues versioon „juhuslik saatuse kild“. Vastane pannakse uskuma, et
asjaolude juhusliku kokku langemise tõttu on tema kätte sattunud eluliselt
tähtis informatsioon.
Tõhusalt seitsmendaks sõjakavaluseks loetakse nn „asendamist“, mis
julgustab vaenlast tunnistama mingit fakti valeks ja jätkuvalt mitte uskuma
isegi siis, kui see asendub õigega või täiesti vastupidise tegevuskäiguga. Seda
sõjakavalust soovitatakse kasutada taktikalisel tasandil.
Lisaks võidakse vastast mõjutada läbi meeleelundite: kuulmine, nägemine,
haistmine, maitsmine ja katsumine. Näiteks, isegi vänge sita hais, kus sõnnik
on laoturiga põllule veetud, võib sundida vastast oma tegevuskäiku muutma, sest
see hais on sedavõrd ebameeldiv ja käib üksusega veel kaua kaasas.
Kui veidi süveneda, siis on vene sõjakunsti nii teoreetilises, kui ka
praktilises käsitluses üsna levinud juba Vanas-Hiina kirja pandud „36
strategeemi ehk sõjakavalust“[i].
Lõpetuseks sõjakavaluse nippe tuleb teada, osata neid kasutada ja mitte
ainult osata neile vastu seista, vaid ka vastase kavalust enda huvides ära
kasutada. Vastase petmise kavand peab vähendama tema kõikide
lahingufunktsioonide ja –kavandi elementide suutlikkust, sest ainult siis
saavutatakse üllatus ja omade edu, parima kasusaamise eesmärgil. Igasugused
mudelid, vanad skeemid, standard manöövriskeemid ja loomingulise leidlikkuse
puudumine vähendab sõjakavaluse mõju. Seega kui usute veerandit, siis tõenäoliselt
olete poole petta saanud … selle tõenäosusega tuleb vene sõjakunstiga kokku
puutudes alati arvestada.
Kommentaarid
Postita kommentaar