SÕJA TULEKAHJU KUSTUTAMINE

-

artikkel 1

artikkel 2

Brigaadikindral Ühtegi artiklist (KaitseKodu 2020.a. nr 3)„…Mittelineaarse sõdimise puhul käsitletakse vastast justkui mulli sees liikumas, kus mull on täpselt nii suur ala, kui vastane tegelikult oma üksustega suudab kontrollida. Territoorium väljaspool mulli on endiselt meie oma …“

Alljärgnev tekst on refereering 2018. aasta kevadel vene dessantvägede koloneli (kaardiväe polkovnik) poolt avaldatud artiklist, milles ta illustreerib ühte võimalikku tegevuskäiku (doktrinaalmudelit), kuidas vene ründe-dessant polk tegutseks siseriikliku konflikti korral maa-ala üle kontrolli saavutamiseks ehk mida see „mull“ endast võiks kujutada! Tähelepanu, analoogset doktrinaalmudelit võivad kasutada ka teised maaväe, Rosgvardia või siseministeeriumi üksused ning lugeja võib endale ette kujutada polgu tegevusi esimese ešeloni põhijõudude koosseisus, kui teises ešelonis järgnevate üksustena või üleüldse üldväereservis ja ka vallutatud ala julgestamisel.

Sissejuhatuseks pean lugejale meenutama millise suurusega üksus on polk ehk millistest elementidest koosneb polk ning millised orgaanilised võimed, lihtsalt öeldes relvad, on selles organisatsioonis. Samuti peab märkima, et vene määrustikes on alati olnud kirjeldatud ühendrelvaliigiliste elementide kaasamise nõuded, sh õhutoetus ja toetamise nõuded diviisi vahenditega, vastavalt ülesandele. Seega on järgnev struktuuriskeem koos lahingutehnika kirjeldusega ainult illustreeriv ning on alati tegelikkuses eri variatsioonidega ning tuleneb määratud ülesandest ja selle kestusest.

Joonis 1 näidis polgu koosseis:

Isikkoosseis 2500-3500 inimest, 90-120 jalaväelahingumasinat (nt BMD) või soomustransportööri (nt BTR-MDM „Rakuska“); 30-40 tanki (nt T72); 6 kerget tanki (nt 2S25 „Sprut“); 18-24 järelveetavat suurtükki (nt D-30) või iseliikuvat miinipildujat (nt 2S9 „Nona“); 6-12 mitmitraketiheitjat (nt BM-21 „Grad“), lisaks õhutõrje, pioneeri, luure, EW, TBK, logistika jms lahingutoetuse ning –teeninduse elemendid.

Artikli autor liigitab relvastatud konflikti kaheks: rahvusvaheline, milles osaleb vähemalt kaks või rohkem riiki ning siseriiklik relvastatud konflikt, kus relvastatud kokkupõrked toimuvad ühe riigi territooriumil. Lahingutegevuse viisiks on kaitsetegevus või pealetung.

Siseriiklikku konflikti iseloomustavad:

  • lahingutegevust teostatakse ebaseaduslike relvastatud formeeringute vastu;
  • lahinguid teostakse diversantide ja terroristide vastu;
  • on oht, et konflikt transformeerub/eskaleerub kodu- või lokaalseks sõjaks;
  • lahingutes osaleb suur hulk tsiviilelanikest ja see mõjutab kohalikku elanikkonda;
  • lahingutegevust viiakse läbi üheaegselt kogu lahinguruumis;
  • relvade kasutamine on piiratud;
  • rakendatakse olulise suurusega üksuseid elutoetusteenuste, ühendusteede ja paiknemisalade kaitseks;
  • moraalse, psühholoogilise ja infokeskkonna keerukus;
  • sõdivate poolte julmus üksteise suhtes.

Kommentaarina on oluline selgitada, mida tähendab vene terminoloogias „ebaseaduslik relvastatud formeering/üksusus“. Seda iseloomustab kolm parameetrit:

  • ajutiselt või alaliselt ühise eesmärgiga ühendatud inimeste rühm, kelle liikmetel on hierarhiline struktuur, alluvuse elemendid (ülem - alluv) ja distsipliininõuded;
  • rühma liikmetel on kasutuses erinevad relvad;
  • grupp luuakse ja toimib kehtivate õigusaktidega vastuolus, väljaspool seaduslikku valitsust.

Konflikt jaguneb kolmeks perioodiks: hoiatamine (ennetamine), maha surumine ja konstitutsioonilise korra säilitamine.

Armee peamine roll konfliktis on kõige olulisemate ülesannete/eesmärkide täitmine, kui vastavalt olukorra tingimustele teiste vägede ja koosseisude kasutamine ei ole võimalik või asjakohane. Relvajõude võidakse kasutada ka toetavates funktsioonides, samas kui põhiroll kuulub teiste ministeeriumide ja teenistuste vägedele.

Siseriikliku konflikti käigus läbiviidavates operatsioonides osalevad:

- maa- ja õhu(mere)dessant väed
- õhu-, raketi-, suurtüki ja õhutõrje üksused
- lahingutegevust tagavad üksused
- erioperatsioonide üksused
- avalikku või kehtestatud korda (režiimi) tagavad üksused.

Siseriikliku konflikti käigus teostatavad ülesanded on:

  • - infodomeenis üleoleku saavutamine;
  • - konflikti piirkonna blokeerimine ja lokaliseerimine;
  • - asustatud piirkondades riiklikult tähtsate ja sõjaliste objektide valve ja kaitse tugevdamine;
  • - ebaseaduslike relvastatud formeeringute kukutamine, hävitades nende baasid ja treeningkeskused;
  • - võitlus ebaseaduslike relvastatud formeeringute poolt läbiviidavate diversiooni- ja terroriaktide vastu;
  • - ebaseaduslike relvastatud üksuste desarmeerimine ja elanikelt relvade konfiskeerimiseks meetmete rakendamine;
  • - humanitaarabi vedude saatmine;
  • - elanikkonnale julgeoleku tagamine;
  • - konfliktipiirkonna õhuruumi ja merealade ning sellega külgnevate alade kaitse.
Eesmärgid:
  • ebaseaduslike relvastatud rühmituste kukutamine ja likvideerimine määratud piirkonnas teatavaks kuupäevaks;
  • tingimuste loomine konflikti lahendamiseks Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse ja föderaalseaduste alusel.

Ühendväe koosseisu määratakse:
  • armee relvajõudude väeüksused;
  • Rosgvardia väeüksused;
  • Siseministeeriumi elemendid;
  • Välisluureasutuste üksused;
  • FSB julgeoleku teenistuste elemendid;
  • eriside üksused ning territoriaalsed valveteenistused;
  • justiitsministeeriumi kinnipidamisasustuste teenistused ja üksused;
  • eriolukordade ministeeriumi üksused;

Siseriikliku konflikti lahendamiseks kasutatakse järgnevaid meetodeid ja tegevus:

1. etapis: ühendväe moodustamine määratud alal ning konflikti piirkonna blokeerimine ja lokaliseerimine;

2. etapis: ebaseaduslike formeeringute kukutamine ja maa-ala üle kontrolli saavutamine

3. etapis: ühendväe välja viimine operatsiooni piirkonnast.

Õigusliku aluse tekitamiseks antud operatsioonile kehtestatakse terrorismivastase operatsiooni alused. Autor defineerib terrorismivastase operatsioon järgnevalt, mis seisneb teenistuste, julgeoleku, sõjaliste ja muude meetmete komplektses rakendamises, mille eesmärk on ebaseaduslike relvastatud üksuste ebaseadusliku tegevuse mahasurumine, nende neutraliseerimine ja relvastatud vastasseisu tagajärgede minimeerimine.

Kasutatavad meetmed piirangute kehtestamisel on:

  • üksikisikute dokumentide kontrollimine ja nende puudumisel nende isikute toimetamine pädevatele asutustele tuvastamiseks;
  • üksikute inimeste ja sõidukite eemaldamine teatud maastiku aladelt ja objektidelt;
  • avaliku korra kaitse tugevdamine, objektid, mis tagavad elanike elu ja transpordi toimimise sõlmpunktid, samuti tugevdatakse valvet objektidel mis on erilise materiaalse, ajaloolise, teadusliku, kunstilise või kultuurilise väärtusega;
  • takistatakse konflikti piirkonnas paiknevate asutustele, ettevõtetele ja üksikisikutele kuuluvate sõidukite kasutamist, et mitte võimaldada nende kasutamist terroriakti toimepanemises;
  • territooriumil elavate isikute ümberasustamine, kus on kehtestatud terrorismivastase operatsiooni õiguslik režiim;
  • karantiinimeetmete kehtestamine;
  • sõidukite ja jalakäijate liikumise piiramine;
  • isikute ja nende asjade kontrollimise teostamine, samuti sõidukite, sealhulgas kontrolliks tehniliste vahendite kasutamine.
Konflikti hoiatamise (lokaliseerimise) perioodil teostatavad ülesanded on:

  • sõjalise jõu demonstreerimine ja konfliktipiirkonna lokaliseerimine;
  • luure läbi viimine;
  • riiklikult tähtsate objektide valve;
  • Rosgvardia ja siseministeeriumi üksustele abi osutamine avaliku ja julgeoleku korra tagamisel.
  • piirivalve tugevdamine riigi (administratiiv) piiril.

Maha surumise perioodi võimalikud ülesanded on:

  • vastase relvastatud formeeringute kukutamine koostöös Rosgvardia ja siseministeeriumi üksustega;
  • aktiivse luure teostamine;
  • elutähtsate objektide valve ja kaitse;
  • erinevate varustuse kolonnide valve ja saatmine;
  • erinevad erioperatsioonid.
Polgule määratavate ülesannete parameetrid:

  • vastutusala suurus: pataljonil kuni 35 km2 (nt 5 x 7 km), polgul kuni 800 km2 (nt 20 x 40 km);
  • maa-ala lokaliseerimine: pataljonil 30 – 40 km2, polk kuni 250 km2 (nt 10 x 25 km);
  • objektide valve teostamine: pataljon kuni 300 km2, polk kuni 1200 km2 (nt 20 x 60 km);
  • kolonnide saatmine: pataljon kuni 150 sõidukit;
  • maa-ala blokeerimine (isoleerimine): pataljon kuni 15 km2 (nt 3 x 5 km), polk kuni 40 km2 (nt 5 x 8 km)
  • patrullime piirkonnas: pataljon 40-80 patrulli; polk 180 – 360 patrulli;
  • pataljon evakueerib kuni 3000 inimest.
Ebaseaduslike formeeringute otsimiseks lahingugrupi moodustamiseks määratakse:

  • üksused ja vahendid maa-ala (objekti) isoleerimiseks;
  • ühendväe üksused ja vahendid vastase löömiseks;
  • üksused ja vahendid maa-ala kontrolliks määratud vastutusalas;
  • üksused ja vahendid eriülesannete täitmiseks;
  • mobiilne reserv;
  • kaudtuletoetuse üksused;
  • õhutõrje ja õhutoetuse elemendid;
  • muud lahingutoetuse ja –teeninduse elemendid;
  • muud reservid vastavalt ülesande iseloomule
Enam kasutatavad taktikalised tegevused on:

  • viisid: pealetung, kaitse ja eriotstarbelised tegevused, rännak, üksuste väljavahetamine, ümber organiseerumine;
  • vormid: lahing, ründamine tulega, löök, välja liikumine, manööver üksustega
  • meetodid: rünnak, vasturünnak, maa-ala isoleerimine, reid, äkkrünnak, varitsus, valvamine ja tegevuste demonstreerimine;

Maa-ala isoleerimiseks reeglina rakendatakse Rosgvardia, siseministeeriumi ja piirivalve üksuseid, selleks et takistada irregulaaride välja või sisse murdmist maa-alalt (objektilt) ning takistada relvade ja laskemoona sissevedu konflikti piirkonda ja võtta neilt võimalus saada väljast abi.

Vastase löömiseks moodustatav grupeering komplekteeritakse üldväeüksustest, kelle eesmärk on ebaseaduslike relvastatud üksuste kukutamine ning oluliste maastikupunktide, joonte ja asustatud piirkondade hoidmine.

Vastasest puhastatud alade kontrolliks määratakse üksused ja vahendid, selleks et tuvastada ja hävitada järele jäänud ebaseaduslike formeeringute väikesed osised ning nende liidrid, kehtestada määratud režiim, valvata ja kaitsta tähtsaid objekte ning õhu- ja kaudtulelöökide tulejuhtimiseks, muudeks ülesanneteks.

Mobiilne reserv moodustatakse motolaskur- ja tankiüksustest, eriüksustest, armee õhuväe elementidest, miinipilduja ja teistest tuletoetuse üksustest, selleks et osutada kiiret tuletoetust kui satutakse kontakti suuremate ebaseaduslike formeeringutega, kes ründavad elutähtsaid ja sõjalisi objekte või raskesti ligipääsetavates kohtades kolonne. Samuti täidab teisi ootamatuid ülesandeid.

Ründegrupp võidakse moodustada ajutiselt, ühendades eriliigilised üksused vastavalt vajadusele. Ründegrupi tuuma moodustab motolaskur- või tankiüksus, kellele on toetuseks juurde antud suurtüki, tankitõrje, pioneeri ja teisi relvaliigi üksuseid. Polgus võidakse selliseid ründegruppe moodustada kaks-kolm. Neid võidakse kasutada maa-alade blokeerimiseks, otsingute teostamiseks, tulega ründamiseks, rünnakuks, reservis, taktikalises õhudessandis ja soomusgrupina vastase haaramiseks. Lisaks võidakse kasutada kinnipeetavate konvoeerimiseks. Määratud õigusliku režiimi kehtestamiseks võidakse rakendada ees või küljejulgestuses, kolonnide valve ja saateüksusena, avaliku korra kaitseks (komandanditunni kehtestamisel, kontroll-läbilaskepostides, manöövergruppides), sh ka katteüksustena.

Operatsiooni läbiviimise peamised meetodid on:

  • vastase üksuste ümber piiramine (haaramine), millele järgnev vastase osadeks tükeldamine ning osade kaupa hävitamine või piiramisrõnga kokku surumine;
  • lahingutegevus viiakse läbi eripiirkondades eraldi ette nähtud üksustega;
  • haaramine õhust, vastase rühmituse blokeerimine määratud alal ja tema põhijõudude kukutamine;
  • võetakse kontrolli alla domineerivad kõrgendikud, blokeeritakse teed, selleks et takistada vastase põhijõudude edasi liikumist.
Reeglina toimub lahingugrupi sisenemine alasse alles õhuülekaalu saavutamisel ja peale vastase põhijõudude löömist. Samaaegselt viiakse läbi infooperatsioone ja luuret, et selgitada kriitiliselt tähtsad riiklikud ja sõjalised objektid, vastase koondumisalad, baasid ja väljaõppelaagrid ning võimalikud vastase reservide liikumise teed. Teostatakse lööke ja erioperatsioone vastase juhtimissüsteemi häirimiseks.

Seejärel lahingupiirkond lokaliseeritakse, määratakse vastutusalad, viiakse läbi meetmed relvastatud kokkupõrke lõpetamiseks ja osapoolte desarmeerimiseks.

Lahingupiirkonna lokaliseerimine viiakse läbi selleks et isoleerida sõdivad pooled ja piirata konflikti piirkonda relvade, laskemoona ja sõjatehnika, sh ka täiendavate inimressursside (sõdijate) juurde toomist.

Need kes keelduvad sõdimise lõpetamisest, siis nende üksuste vastu teostatakse ründetegevust suurte jõududega lüües teda tiibadele ja haarates ja lüües tagalat. Hävitatakse vastase elvajõudu, vallutatakse ja hoitakse määratud alad, jooned ja tähtsad objektid, mõni kord ka asustatud punktid. Osapoolte vahele luuakse puhver või demilitariseeritud tsoonid, mida jäädakse valvama.

Rahu kehtestamiseks organiseeritakse luure-otsingu tegevusi, et leida veel alles jäänud ebaseaduslikke formeeringuid, võetakse kasutusele meetmed kohaliku elanikkonna hulgas kaaskahjude mitte tekkimiseks ning takistatakse olulistele objektidele täiendavate kahjude tekitamist.

Lahingutegevuse planeerimine

Siseriikliku konflikti lahingutegevuseks valmistutakse samadel alustel nagu muudelgi juhtudel. Esmalt võetakse kasutusele meetmed kaotuste vähendamiseks kohaliku elanikkonna hulgas ning olulistele objektidele kahjustuste ja muu materiaalse kahju mitte tekitamiseks.

Hoiatavas (ennetavas) etapis:

  • viiakse vajalikud väeüksused lahinguvalmidusse, rakendatakse meetmed vajalike ülesannete täitmiseks, paigutatakse üksused koondumisaladele;
  • tutvutakse eesootava lahingualaga, määratakse vastutusalade piirid ja kord alasse sisenemiseks;
  • määratakse vaatluse, patrullimise, oluliste objektide kaitse, väikeste üksuste otsingu, nende blokeerimise, ümber piiramise ja kukutamise viisid;
  • planeeritakse lahinguala lokaliseerimine, et takistada relvade, laskemoona, sõjatehnika ja inimeste juurde vedu alasse;
  • määratakse luure-otsingugruppide, mobiilse reservi, aga ka katte ja julgestusüksuste (ka kolonnide) ülesanded.
Maha surumise etapis uuritakse ja tehakse ettepanekud:

  • liikumiste varjamiseks ja üksuste paigutamiseks konflikti piirkonda, et saavutada tegevustes üllatus;
  • määratakse üksustele ülesanded nende vastutusalades;
  • seatakse piirangud relvade kasutamisel tegevustes ja objektidel, et vähendada keskkonnakatastroofi tekkimise võimalust;
  • kehtestatakse meetmed konflikti piirkonnas kohalikku elanikkonna julgeoleku tagamiseks;
  • luure tegevuse liigid, ülesanded ja selle läbi viimiseks vajalikud vahendid ja üksused.
Polgu komandör kirjeldab oma lahingukäsus järgnevat:

  • kuidas liigutakse konflikti piirkonda;
  • kuidas lokaliseeritakse ja blokeeritakse konflikti piirkond, julgeoleku piirkonna loomiseks;
  • kuidas vallutatakse määratud maa-ala ja kehtestatakse kontroll selle üle;
  • kuidas toimub vastase blokeerimine, otsimine ja kukutamine (hävitamine);
  • kuidas valvatakse ja kaitstakse olulisi objekte ja valvatakse riigi (administratiiv) piiri;
  • kuidas valvatakse kolonnide suunamiseks ja saatmiseks vajalikke sõlmpunkte;
  • kuidas kehtestatakse määratud režiim ja kohaliku elanikkonna julgeolek.

Täiendavalt kehtestatakse koostööks:

  • meetodid ja ülesanded, mida täidetakse koos teiste väeüksustega;
  • juurde antud üksuste alluvusvahekord (käsuõigus)
  • ühendrelvaliigiliseks koostööks vajalikud ettevalmistused ja ülesanded.
  • juhtimispunktide paiknemine ja seal viibimise aeg;

Hoitavas etapis on olulised luua koostöö võimalused:

  • kuidas toimub liikumine ja toetus konflikti piirkonda
  • kuidas lokaliseeritakse konflikti piirkond.

Mahasurumise etapis määrab ülesanded:

  • milliseks perioodiks luuakse tugipunktid konflikti piirkonnas;
  • lahinguülesanded allüksustele ebaseaduslike formeeringute kukutamiseks;
  • teiste toetamise ülesanded oma vastutusalas;
Lisaks määratakse üksuste omavaheliseks koostööks:
  • milline on nende koosseis koostöö hetkel;
  • kord kuidas toimub lahinguteenindusega üksteise abistamine
Lahingutoetuse korraldamiseks:

  • luure teostamiseks määratakse vahendid ja üksused, nende ülesanded (luureküsimused) oma vastutusalas, samuti olulise tähelepanuga alad või objektid;
  • valve teostamiseks määratakse õigeaegse hoiatamise nõuded kui vastane teostab üllatusrünnaku valvatavale objektile või koondumisalale ja millised objekte ei ole lubatud hävitada.
  • taktikalise maskeerimise osas määratakse demonstreerivad tegevused, kuidas kasutatakse pimedat aega või piiratud nähtavusega tingimusi, samuti marsruutide, otsingu teostamiseks blokeeritud alade varjamist ning kuidas kasutatakse kohalikke olusid ja asustust isikoosseisu ja relvastuse paigutamiseks.
  • TBK-kaitse valdkonnas määratakse ülesanded aerosoolsete ja kergesti süttivate vahendite väljastamiseks ning leegiheitjate kasutamiseks;
  • pioneeritoetuse määratakse vajalikud üksused, tõkete tüübid, kuidas tegutsetakse mineeritud aladel ja objektidel ning nende mineerimisel;
  • isikoosseisu psühholoogiliseks ettevalmistuseks selgitakse põhjuseid ja sõjalis-poliitilise eesmärke määratud ülesande täitmisel ning kuidas viia läbi mõjutustegevust kohaliku elanikkonna hulgas ning kuidas isikkoosseisule osutatakse abi psühholoogiliseks pingelanguseks;
  • tehnilise tagamise osas määratakse ülesanded ja kord üksustele, kes tegutsevad autonoomselt kui nad on eraldatud põhijõududest, samuti kuidas toimud üksuste varudega täiendamine nende vastutusalas;
  • lisaks kehtestatakse normid lahinguvarudele ja isikoosseisule ning kui tegutsetakse eraldatuna põhijõududest, kuidas toimub toitlustus, veega varustamine, tagalaala julgestamise nõuded ja valmisolek tulekahjude kustutamiseks.

Juhtimiseks täpsustab täiendavalt:
  • operatiivsete staabi gruppide koosseisu, jaotamise, saabumise ja lähetamise korra;
  • vastastikuse teavitamise ja teabevahetuse nõuded;
  • juhtimise korraldamise ja tagamise varjamise nõuded;
  • määratakse üksuste juhtimispunktide asukohad;
  • staapide isikkoosseis jaotatakse juhtimispunktide vahel, võttes arvesse Rosgvardia, siseministeeriumi ja FSB piirivalve asetust;
  • määratakse sidepidamise ja sidevahendite kasutamise kord oma vastutusalas;
  • määratakse juhtimispunktide ümberpaiknemise kord oma vastutusalas.

Lahingutegevuse täideviimine

Reeglina polk viib läbi lahingutegevust tugevdatud lahingugrupina ja üheaegselt täidab mitut erinevat ülesannet, tihedas koostöös teiste väeüsksutega, vastutusala eri vastupanukeskustes ja pideva vastasega kontakti ohu tingimustes, kes kasutavad partisani ja terroristlikke võitluse vorme.

Peamisteks ülesanneteks ründe-dessant polgule võivad olla:

  • vägede paigutamise tagamiseks siseriikliku konflikti piirkonda;
  • tegutsemisvalmiduse demonstreerimine;
  • ebaseaduslike relvastatud formeeringute hävitamine;
  • määratud alade, objektide ja piirjoonte vallutamine;
  • komandanditeenistuse tagamiseks ja kolonnide saatmiseks;
  • riigi piiri ja mereala valvamiseks.
Enamasti paikneb polk valgel ajal ümber siseriikliku konflikti piirkonda. Juurde antud üksused järgnevad oma üksuse kolonnides, olles koheselt valmis tegevuseks. Juhtimispunktid on enamasti kolonni koosseisus, polgu juhtimispunkt sooritab rännaku eesmiste üksuste koosseisus. Marsruudid liikumiseks on määratud nii, et neid ei saaks blokeerida ning reeglina välditakse asustatud piirkondi.

Vastase poolt hõivatud ala vallutamiseks ja maa-ala üle kontrolli saavutamiseks teostatakse pealetungivad tegevused, mis seisnevad:

  • vastutusalas määratud objektide, alade vallutamine ning baasi (tugipunkti) rajamine lennuväljade (sadamate) lähedusse;
  • kontrollitava territooriumi laiendamine uute piirkondade vabastamisega, tagades samal ajal nende kaitse ja järjestikuse üleandmise kohalikele täitevvõimudele;
  • reidide ja eritegevuste korraldamine sügaval ebaseaduslike relvastatud rühmituste kontrollitaval territooriumil, nende varustamise rikkumiseks, baaside (keskuste) ja elavjõu hävitamiseks.
Sisemise relvakonflikti piirkonna lokaliseerimine algab valve, isolatsiooni ja piiravate meetmete rakendamisega ja julgeolekutsooni loomisega tulevikus relvastatud sisekonflikti piirkonnaga külgneval territooriumil, et takistada vaenlase tungimist konfliktipiirkonnaga külgnevatesse piirkondadesse; takistada sabotaaži ja terrorismi; vastase blokeerimine ja sellele järgneva löömisega vastutusalas.

Tugipunkti ülesanded:

  • blokeerida maastiku tähtsamad alad ja transpordi sõlmpunktid;
  • viia sisse eri režiim siseriiklikku konflikti piirkonda sisenemiseks (väljumiseks);
  • valvata määrataud riigi (administratiiv) piiri lõiku;
  • teostada oluliste objektide valvet ja kaitset;
  • osaleda lahinguvalmiduse demonstreerimisel;
  • valmistuda järgnevateks tegevusteks.
Koostöös teiste vägede, kohalike ametiasutuste ja õiguskaitse organitega rakendatakse kontrollitaval territooriumil meetmed väljakujunenud õigusliku režiimi tagamiseks, korraldatakse sõjaväe komandantuuri teenistus, luure ja valvamine, oluliste objektide valve ja kaitse, viiakse läbi otsinguid, varitsusi ja patrulle.

Kontrollitava ala perimeetrile luuakse turvatsoon, kus on seatud valvepostid, elektrooniliseluureüksused ning luure- ja lahingutegevust teostavad üksused. Korraldatakse vaatlus määratud aladel, asustatud punktides, lähenemisteedel ja tagala alal. Vähem olulistele teedele võidakse paigaldada tõkked, hävitada teede sõlmpunktid, sillad ja läbipääsud.

Maa-ala üle kontrolli saavutamiseks viiakse läbi aktiivselt pealetungivaid tegevusi, luure-lahingu ja otsingu tegevusi, korraldatakse varitsusi, blokeeritakse maa-alasid vaenlase otsimiseks.

Luure- ja lahingutegevust teostavad tugevdatud üksused (salgad), et avastada vaenlast, tema baase (keskused), tagaotsitavad isikuid, relvade, laskemoona, varustuse ja muu materjal peidikuid ning need hävitada.

Et välistada ekslikku kokkupõrget omade üsksute vahel, viiakse lahinguülesanded täide eraldi sektorites ja kui nende küljed ühtivad, siis korraldatakse sidepidamine ja koostöö naabritega.

Ebaseaduslike formeeringute kukutamine ja hävitamine teostatakse teiste väeüksustega tihedas koostöös, enamasti teostab polk vastase kukutamise asustatud alade äärealadel, tema ümberpiiramisega, hävitades tema kaitsekeskused. Tegevus viiakse läbi kahes etapis: määratud ala blokeerimine ja alalt vastase otsimine. Operatsioonis osaleva üksuse lahingukorda määratakse: blokeerimise, otsingu, tuletoetuse, ründegrupp ja reserv, samuti taktikaline õhudessant üksus ja soomusgrupp. Võidakse moodustada ka kinnipeetute konvoeerimise grupp.

Blokeeritav ala jotatakse allüksuste vahel sektoriteks. Vastavalt maastikule määratakse blokeeritava ala piir, mis tagab selle mugava hõivamise, varjatuse ja üksuste hargnemise, hea vaatluse ja otsetulega katmise. Blokeerimisel on kõige tihedamalt kaetud teed, mis viivad asulatesse ja metsastele aladele. Blokeeritava ala piirile rajatakse üksikmehe või lahingpaari kaevikud ning positsioonid maskeeritakse hoolikalt. Vastase võimalikele liikumise teedele pannakse rühma suurused varitsused. Lisaks võidakse blokeeritava ala teedele paigaldada kontroll-läbilaskepostid kohaliku elanikkonna ja transpordi kontrolliks ning luuakse filtreerimispunktid kus on vastuluure ja prokuratuuri esindajad.

Operatiivne staabi grupp koordineerib tegutsevate üksuste tegevusi, eriti vastase avastamist ja liikumisi etapijoonteni.

Enamasti mehitatakse öösel blokeeritava ala piir ja teiste piiratud nähtavusega tingimuses. Seda võidakse teostada jalgsi, kus jalastutakse transpordilt 2-3 km kaugusel ala piirist. Olenevalt võimalustest, kasutatakse maa-ala läbiotsimiseks katkematut või valikulist meetodit. Katkemati meetodi puhul kammitakse läbi kogu maa-ala. Valikulise puhul kammitakse võimalikud suunad, alad ja objektid. Vastavalt otsingu meetodile võivad üksused liikuda ühesuunaliselt, vastassuunaliselt, eri suundadel, maa-alade ja objektide kaupa või kõik kombineerituna. Otsingut alustatakse kui piirkond on blokeeritud.


Joonis 2 Luure-otsingu grupi tegutsemise viisid

Vastase avastamisel ründavad koordineeritult vastast tuletoetuse, ründegrupp ja vajadusel reserv, kes piiravad ta ümber ja võtavad vangi või hävitavad. Kuni vastase hävitamiseni jääb blokeeriv grupp oma positsioonidele, et katta suundi vastase võimalikul taganemisel ning vajadusel teostavad jälitamist otsingut teostanud üksused ja reserv.

Joonis 3 Ebaseaduslike formeeringute hävitamise viisid

Otsingu kiirus peab tagama maa-ala, hoonete ja muude objektide põhjaliku ülevaatuse, kus avatud maastikul on liikumiskiirus 3 km/h, poolkinnisel maastikul 2 km/h ning kinnisel metsa ja asustatud aladel kuni 1 km/h.

Avastatud relvad ja laskemoon konfiskeeritakse, kahtlased ja blokeerivate üksuste positsioonidele sisenenud isikud peetakse kinni ja antakse üle õiguskaitseorganitele ning vastupanu osutajad hävitatakse. Lekke vältimiseks vägede tegevuse kohta, blokeerimisjoonele sattunud isikud peetakse kinni tegevuse lõpuni. Iga 1,5 – 2 tunni järel kohendatakse otsingu ahelikku vastavalt ettekande joontele.

Enamasti kaudtule üksused on üldtoetuse põhimõttel allutatud, kuid iseseisvalt tegutsevatele üksustele allutatakse põhimõttel pataljoni kohta patarei otsetoetus. Pideva kaudtule toetuse andmiseks võidakse määrata graafiku järgne allutamine.

Asustatud punktid või selle osad blokeeritakse tavaliselt täielikult, täpsustatakse kohalike elanike ja vastase olemasolu ning ala kaitse ettevalmistused. Blokeeritava ala piiriks määratakse asula perimeeter, kuid võib olla ka väljaspool asulat käsitulirelvade efektiivses laskekauguses. Pärast relvade ja laskemoona loovutamise nõudmiste esitamist määratud tähtajaks ning näidates ohutu väljaliikumise koridori kohalikule elanikkonnale ja kui nõudmisi ei täideta, siis alustatakse asula läbi otsimist.

Polk blokeerib asula, teised määratud eri üksused teostavad passikontrolli, hoonete ja teiste objektide läbi vaatust. Vastupanu osutamisel viiakse läbi linnalahing, rünnakuga vallutatakse kõige kindlustatumad hooned (objektid). Selleks, et vastane ründavaid üksuseid ei ründaks tiivalt või haaraks, organiseeritakse koheselt ründegrupile järgneva üksuse poolt vallutatud hoonete kaitse.

Asustatud punktis liikuvate üksuste maskeerimiseks kasutatakse kohalikest materjalidest ehitatud varjeid, mis takistavad vastase vaatlust ning tuletegevust pikki tänavaid ja hoovide sügavusse.

Oluliselt tähtsate objektide valve ja kaitse teostatakse vastavalt kohaliku ülema territoriaalkaitse plaanile. Objekt valmistatakse ette ringkaitseks, tema territoorium ja ümbrus jaotatakse sektorite kaupa allüksuste vahel vastutusaladeks.

Ümber oluliste administratiivkeskuste, lennuväljade, elektrijaamade, tunnelite ja teiste objektide võidakse kehtestada puhvertsoonid, mille sees viiakse läbi erinevaid tegevusi:

  • kehtestatakse sisse-väljaläbipääsu režiim;
  • piiratakse täielikult liikumist määratud aja jooksul;
  • tsooni saabumine ja sealt lahkumine toimub läbi kontrollpunktide, milles registreeritakse passikontrolliga inimesed ja transport;
Peamiselt valvab objekti tugevdatud rühma suurune üksus. Lähenemisteed tõkestatakse, luuakse laskemoona, toidu, kütuse ja vee varud, pannakse välja vaatluspostid, ohtlikele suundadel paigutatakse sala- ja eelpostid, et anda õigeaegselt häiret, viiakse läbi patrulle. Väljapääsud teed ja üksuste majutuskohad kindlustatakse. Kohalikku elanikkonda üksuse paiknemisalale ei lubata.


Joonis 4 Tank valvepostil.

Vastase võimalikele paiknemisaladele viivatele teedele ja valvatavate objektide lähedusse võidakse välja panna varitsusi.

Lennuväljadel (sadamates) võidakse moodustada süsteem sisemise ja välimise perimeetri valvamiseks. Valvatakse eelpostide ja patrullidega lennukite (kopterite) maandumise (õhkutõusu) tsooni. Sisemise perimeetri valve korraldab õhuüksuse ülem. Lennuvälja perimeetrile paigutatakse tõkked, tehnilised valveseadmed, signaalmiinid, ohtlikud suunad (pimedad alad) võidakse mineerida.

Lühemal perioodil paikneb polk oma koondumisalal, pikemaks perioodiks jäädes luuakse sõjaväebaas.

Reeglina on polgu koondumisala väiksemate mõõtmetega, mis omab ühtset valve ja kaitse süsteemi ning enamasti asub asustatud punktidest eemal, selleks et välistada seal paiknevate üksuste otsetulega mõjutamist. Maastik peab pakkuma kaitset ning mugavaid tehnika ja isikkoosseisu paigutamise võimalusi, et vajadusel neid kiiresti kokku koguda. Lisaks peab pakkuma hügieeni võimalusi (nt veekogu läheduses) ning varude toomise ja ladustamise võimalusi. Telgid ja soomustamata sõidukid on muldkehaga kuni nende kõrguseni ümbritsetud. Lahingumasinad pargivad varjete taga ning mingi osa neist on alaliselt valve-lahingupositsioonil. Alale viivatele teedele paigutatakse hoiatavad ja keelavad märgid.

Konflikti piirkonnas paikneva sõjaväebaasi eesmärk on laiendada kontrollitavat ala ja see peab vastama järgmistele nõuetele:

  • peab mahutama kuni diviisi suuruse üksuse;
  • toetama lahingutegevuse läbiviimist kogu vastutusala ulatuses (sügavuses);
  • omama ühtset valve ja kaitse süsteemi, maandumisplatsi kopteritele ning teid ratas- ja lintmasinatele.
Kindlustused peavad pakkuma kaitset käsitulirelvade otsetule eest, sh ka kaitset suurtüki- ja miinipilduja tule eest.

Logistikaüksused, varud ja eriotstarbelised vahendid paigutatakse baasi keskele, nende asetus ei tohi suurendada baasi territooriumit ega raskendada nende valvet ja kaitset. Üksused kes baasis viibivad, siis nende vahel jaotatakse baasi valve sektoriteks, määratakse ülesanded ja kasutatavate vahendite ulatus baasi kaitseks. Samuti võidakse ette valmistada lähialadele ka taktikalise dessandi ning patrulli ja otsingualad, lisaks kus võetakse vastu baasi saabuvad üksused ja konvoid. Baas kindlustatakse ja tõkestatakse pioneerivahendite ja –ehitistega.

Seejärel korraldatakse suurtükitule toel külgnevatel aladel luure- ja lahingutegevus; kopterite maandumiskohtade ettevalmistamine; kehtestatakse kontroll lähialadel ja jätkatakse kontrollitava ala laiendamist ning võitlust kaugemates piirkondades.

Baasi mõjutamise vältimiseks väljastpoolt suurendatakse kontrollitavat ala ümber selle ja eelhoiatuse saamiseks kasutatakse maksimaalselt kõiki luure vahendeid. Täiendavalt rakendatakse julgeolekumeetmeid, mis hõlmavad:

  • kehtestatakse tsiviilisikutele paiknemiseks keelatud alad;
  • ajutiselt keelatakse igasugune liikumine baasi läheduses;
  • kehtestatakse kontroll baasis töötavate kohalike üle;
  • perioodiliselt muudetakse patrullide läbiviimise meetodeid ja marsruute ning valvemeeskondade paigutust ja valverežiimi;
  • võetakse kasutusele tehnilisi valveseadmeid ja kasutatakse teenistuskoeri valveks.
Polgu baasis moodustatakse alaline kuni tugevdatud roodu suurune reservüksus, keda kasutatakse ründe tõrjumiseks, abi osutamiseks teistele üksustele keda rünnati vastutusalas või muudeks ootamatult tekkinud ülesannete täitmiseks. Selle üksuse tegevust toetatakse suurtüki tule ja õhutoetusega. Vajadusele võidakse suurtüki tuletoetusel (laskekaugusele) paigutada antud üksust ajutistele positsioonidele vastutusalas.

Peamiselt rakendatakse ründe-dessantüksused kui võimekordistajat. Ründe-dessant tegevusi iseloomustavad ühtse kavandi ja plaani järgi ründekopterite ja õhutoetuse kasutamist, raketi ja suurtüki löökide andmist vastase pihta, dessanteerumist langevarjudega või ründeüksuste maabumist transpordikopteritest ning üheaegselt toimuvat jõudude manöövrit maal ja õhus vastase tagalaalale.

Lineaarse rindejoone puudumine ja vastase nõrk õhutõrje võimaldab laialdaselt kasutada koptereid, et saavutada oma tegevuses üllatust ja tõhusust.

Kopterite tabamise vähendamiseks organiseeritakse maandumisplatside valvet, patrullitakse võimalikel aladel, koptereid kasutatakse pimedal ajal, perioodiliselt muudetakse kopterite maandumisalale lähenemise suundi ja kõrguseid.

Ründe-dessant tegevused seisnevad:

  • rünnatakse vastase õhutõrje, olulisi relvade ja juhtimisvahendeid tule ja elektroonilise võitluse vahenditega, samuti ka vastase väeüksuseid kes jäävad dessandi lennukoridori;
  • dessanteerutakse üheaegselt (ühe väljalennuga) või järjestikuliselt (mitme väljalennuga);
  • teostatakse dessante vastase tagalaalale;
  • dessanti toetatakse õhutoetuse, raketi ja suurtükitulega;
  • teostatakse maabunud dessandiga reide uude piirkonda;
  • kasutatakse laialdaselt ründekoptereid;
  • dessandi paiknemist, maabumist ja lahingutegevust toetatakse õhutõrje ning armee lennuväega;
  • lahingutehnikat, varustust ja varude täiendusi dessanteeritakse õhust nii lahingute eel kui selle ajal.
Dessandi haavatavuse vähendamiseks dessanteerutakse üheaegselt mitmel maandumisplatsil väga kiire tempo ja kaudtulerelvade toetusel. Lisaks dessandialade kaudtule ettevalmistavate löökidega, toetatakse lahingutegevust süsteemselt ka selle ajal.

Dessandi maabumine sõltub maastikust ja olukorrast ning võib toimuda kopterite maandumisega või õhus hõljumise režiimil, või langevarjudega.

Pärast vastase maha surumist maandumisplatsil, 10-15 minutit enne maandumist saadetakse välja eeljulgestus üksus. Pärast esimese ründe-dessant üksuse maandumist teostatakse vastase hävitamine maandumisaladel ja neile külgnevatel aladel, vallutatakse määratud alad/jooned, kindlustatakse ennast seal ja toetatakse põhijõudude maabumist. Pärast dessandi lõppemist jäävad transpordi ja ründekopterid dessandi alale toetama seni kuni määratud alad/jooned on saadud kontrolli alla. Selleks rünnatakse vastast õhust otsetulega ning maandumisalale lähenevaid teisi vastase üksuseid. Ülejäänud õhutoetuse üksused naasevad rindejoone taha ning alustavad dessandi täiendamist laskemoona, kütuse ja teiste varudega ning haavatute evakuatsiooniga.

Kolonnide liikumise korraldamiseks alalistesse paiknemisaladesse võidakse määrata dispetšer teenistus, et hoida püsivat sidet nendega.

Polgu üksused võivad teostada kaugematesse piirkondadesse reide. Reid võidakse teostada kas kopteritel, omal käigul või mõlema kombinatsiooniga (näiteks üks osa üksusest maabub kopteritel ja teine osa järgneb omal käigul). Pärast reidi ülesande täitmist võivad üksused naasta kopteritel oma alalisse paiknemiskohta või kindlustada ennast reidi käigus vallutatud alal ja oodata rinde põhijõududega ühinemist.

Vastase tagalaalal lahingutegevuse teostamise tendentsiks on kasutada ründe-dessant, luure-ründe ja õhureidi tegevusi. Vastase objektide vallutamiseks ja hävitamiseks võidakse kasutada ründe-dessandi rünnakut või lööki.

Ründe-dessandi rünnak seisneb selles, et maandumisalas vastase õhutõrje, käsi- ja tankitõrjerelvade tuli surutakse maha, sooritatakse dessant, vallutatakse määratud ala ning kontrollitakse ala tulega. Põhiülesandeks on vastase mahasurumine kogu dessandi maabumise vältel, seda tavaliselt teostatakse 6-8 ründekopteriga. Isikoosseisu maabumine kopteritelt toimub tavaliselt hõljumise režiimis, kasutades abivahendeid (köied, nöörredelid) ning koheselt mehitatakse soodsad maastikupunktid ja teed, et takistada vastase reservide liikumist. Dessandi põhijõudude maabumist mõjutab, milline on nende järgnev ülesanne, kui palju on selleks kasutada koptereid, maabumisalade arv ja suurus. Ründe-dessant rünnaku edu võtmeks on õigeaegsel tuleülekaalu ära kasutamisel.

Ründe-dessandi löök seisneb selles, et määratud vastase maaobjekti pihta teostatakse ründekopteritega tulelöök, millele järgneb transpordikoperite tulelöök tema pardarelvadest ja dessandi käsitulirelvadest. Lööki võidakse kasutada avastatud kindlustunud vastase pihta, aga ka tema kolonnide, reservi ja tagalaalade pihta. Lööki võidakse kasutada siis kui vastane peab läbima maastiku kitsaskohti või ta eemaldub, aga ka siis kui tema kolonnide liikumisteedele on paigutatud distantsmiinivälju. Selleks on vastane sunnitud seisma jääma, et otsida uusi möödapääsuteid. Üks ründe-dessandi löögigrupp võib anda lööke ühe või mitme kolonni pihta, mis üksteisele järgnevad. Selleks et saavutada löökide suuremat mõju, peab ründe-dessandi löögigruppe olema moodustatud mitu, reeglina on see arv seotud operatsioonis osalevate ründe-dessant pataljonide arvuga.

Käesolevaga mõistetakse luurelahingu tegevusi, kus on ettevalmistatud õhutoetuse ja ründe-dessandi määratud rühmad ja grupid. Neid tegevusi viiakse läbi vastase tagalaalal objektide avastamiseks ja hävitamiseks, tema ühendusteede kahjustamiseks, reservide liikumise takistamiseks või ebaseaduslike formeeringute baaside ja ladude avastamiseks ning nende koheseks hävitamiseks.

Lahinguruumi sellistel juhtudel võib jagada sektoriteks:

  • luuret viiakse läbi ja vastast rünnatakse tema tagalaala sügavuses õhu-, raketi- ja suurtükilöökidega;
  • osapoolte üksteisele lähedatel aladel, kasutades keskmise ulatuse ja lühimaa relvi.
  • Lähivõitlus ehk võitlus põhilahingute alal
  • Oma tagalaalal.
Pole välistatud, et antud alades ei toimu tegevus üksteisele järgnevalt, vaid üheaegselt, mis on iseloomulik tugeva ja tehniliselt hästi varustatud vastasega. Afganistani kogemuse põhjal võib öelda, et luure-ründe efektiivseteks meetoditeks on haarangud ja varitsused. Eriti efektiivsed on ründekopterite varitsused. Antud meetodi olemus seisneb selles, et dessandiüksused, tegutsedes kopteritel, liiguvad vastase oletatavatele liikumisteedele, panevad välja maapealse vaatluse ning kopterid maskeeritakse maastikukurudes või metsas. Kui vastane läheneb varistuskohale, siis ta hävitatakse maapeal paikneva ründegrupi tulega või kombinatsiooniga ka kopterite otsetulega õhust. Pärast objekti hävitamist, kopterid maabuvad ning paiknetakse ümber uude alasse. Sellisel viisil luure-ründe tegevusi teostades hoitakse kokku isikkoosseisu, kes tegutsevad märkimisväärselt kaugel põhijõududest, vähendatakse ülesannete täitmiseks kuluvat aega ja vabastab samal ajal isikkoosseisu teiste lahinguülesannete täitmiseks.

Võttes arvesse luure-ründe tegevuste olulisust lahinguruumis, jagunevad need: üksikuteks, grupiviisilisteks või massilisteks tegevusteks. Eriti head mõju võivad omada vastase kaitse sügavuses grupiviisilised või massilised tegevused. Luure-ründe tegvuste ulatus sõltub määratud ülesandest, kasutada olevate vahendite laskekaugusest ja kopterite taktikalisest tegevusraadiusest.

Õhureidiks loetakse, ebaseaduslike formeeringute baaside, ladude, juhtimispunktide ja teiste objektide hävitamist, kinni võtmist, kasutuskõlbmatuks tegemist, samuti sellele järgnevaid lööke vastase põhiüksuste pihta.

Tulenevalt õhureidi üksuste kasutamise sügavusest, rünnatavate objektide iseloomust ning kopterite tehnilisest seisukorrast, pakub autor välja mõned meetodid nende kasutamiseks:

  1. Pärast maabumist vastase objekt vallutatakse ja hävitatakse, kopterid toetavad lahingut ja perioodiliselt muudavad maandumisplatse ja seejärel naaseb grupp kopteritel algsele dessandi lähtealale.
  2. Pärast vastase objekti vallutamist ja hävitamist ühes alas, teostatakse manööver uude piirkonda ning teostatakse seal järgmine objekti vallutamine ja hävitamine ning seejärel naastakse algsele dessandi lähtealale.
  3. Ühes kolonnis ületatakse rindejoon, seejärel eralduvad grupid väiksemateks osadeks ja maabuvad eraldi piirkondades, üheaegselt dessanteerudes vallutavad ja hävitavad vastase objektid, seejärel liiguvad kogunemiskohta ning kopteritel naastakse algsele dessandi lähtealale.
Üksuste liikumine toimub mööda peamisi magistraale valgel ajal kolonni koosseisus. Öine puhkus korraldatakse paiknemisaladel, alalistes baasides, kontroll-läbilaskepunktide ja valvepostide läheduses. Üksikute masinate liikumine on keelatud. Vajadusel kontrollpostide juures liituvad üksikud masinad nende marsruudiga ühtivate kolonnidega ja korraldatakse nende saatmine.

Vastase varistuste avastamiseks, teede ja lähiümbruse mineerimise takistamiseks korraldatakse teedel patrullimist. Teede pioneeriluuret teostavad pioneeriüksused, keda julgestatakse manööverüksuste poolt. Kontrollpostide vahel liikumiseks on teelõigud toetatud (kaetud) kaudtulega ning kolonne saadavad kopterid. Täiendavalt lepitakse kokku hävitatud sildade ja teelõikude taastamine, mida toestavad kohalikud ehitusettevõtted.

Tõenäolistes varistuskohtades, kus kolonnid peavad liikuma väikese kiirusega, suurendatakse masinate vahelisi distantse, et üheaegselt ei satuks tule alla mitu masinat korraga. Selleks et vähendada tõenäosust masinaid tabada kolonnis liikudes, tõstetakse kolonni liikumise kiirust. Kahjustuste tekkimisel esmalt vabastatakse tee, kahjustada saanud masinad pukseeritakse lähimasse kontrollposti või hävitakse koha peal.

Komandanditunni kehtestamisel viiakse läbi patrulle, vaadatakse läbi objekte ja alasid kus võivad viibida režiimi rikkujad, relvade ja laskemoona peidikud, teostatakse pidevat vaatlust plahvatusohtlikel objektidel, koos teiste üksustega võidakse blokeerida alasid, objekte, tänavaid ja asulaid.

Selle režiimi kehtestamiseks pannakse välja:

  • valveposte olulistesse ühenduspunktidele (sillad, tunnelid, viaduktid);
  • julgestusüksuseid, et katta lähenemisteid asulatele ja riiklikult tähtsatele objektidele;
  • kolonnide ja raudtee ešelonide valve- ja saategruppe;
  • valveüksuseid olulistele elutähtsatele piirkonna objektidele;
  • äralõikamise grupid: kontrollpostid, julgestusüksused, patrullid;
  • avalikku korda tagavad grupid
  • ootamatult tekkivate ülesannete täitmiseks määratakse reservid.
Vägede väljaviimine tema vastutusalast toimub kõrgema ülema käsul. Diviisi (brigaadi, polgu) kontrolli alla võetud maa-ala antakse üle kohalikele siseministeeriumi esindajatele, sh kõikide avastatud miiniväljade skeemid.

 

Sun Zi ütles: „Sellepärast peab tark mõtlema nõnda, et näeb korraga kasu kui ka kahju. Nähes kasus kahju, saavad ettevõtmised usaldusväärseks. Nähes kahjus kasu, saavad mured lahenduse“ …

 

Allikad

ВОРОБЬЕВ, К. (2000). Специальные войсковые действия в вооруженном конфликте. Военная мысль, http://militaryarticle.ru/voennaya-mysl/2000-vm/9810-specialnye-vojskovye-dejstvija-v-vooruzhennom.

ТОНКИХ e., г. п. (19.aprill.2018). ЗАТУШИТЬ ПОЖАР ВОЙНЫ. АРМЕЙСКИЙ СБОРНИК, http://army.ric.mil.ru/Stati/item/115319/. Allikas: http://army.ric.mil.ru/Stati/item/115319/

 

Kommentaarid

Postita kommentaar